Kaamos Kinnisvara: intresse kärbitakse tänavu veel kolmel korral, ehitussektori tõus võib kujuneda jõuliseks

10.06.2024

Kaamos Kinnisvara ennustab, et kinnisvaraturul tähendab euribori langus esimeses etapis kindluse lisandumist ettevõtjale ja seeläbi ärikinnisvarale. SEB prognoosib, et lisaks tänasele Euroopa Keskpanga euribori 0,25% kärpele langetatakse intresse sel aastal veel kolmel korral.

Kaamos Kinnisvara juht Taimo Mureri sõnul on Euroopa Keskpanga muutus küll väike, ent selle eesmärk on selge. „Samm-sammuliste intressilangetustega juhitakse ja kontrollitakse finantsturgude reaktsiooni. Tõenäoliselt näeme langusi sel aastal veel,“ ütleb Murer.

Ka SEB on Euroopa keskpanga edasiste sammude osas optimistlik. „Pärast juunis juba üsna kindlas kõneviisis välja öeldud 0,25% langetust kärbib keskpank intressimäärasid veel kolmel korral – septembris, oktoobris ja detsembris, mille tulemusena kahaneb keskpanga hoiuseintressimäär aasta lõpuks kolme protsendini,“ ennustab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Ootuste kohaselt jätkuvad intressilangetused ka 2025. aastal, millest võib järeldada, et peamised euribori määrad jõuavad seeläbi isegi pisut alla 3 protsendi. „Praeguste prognooside kohaselt trend intressimäärade langetamiseks jätkub, mille tulemusena võiks keskpanga hoiuseintress 2025. aasta lõpus olla isegi 2%. Mõistagi võib nii pika perioodi vältel sündida prognoosis ka muudatusi, kuid vähemalt praeguse teadmise pinnalt langeb inflatsioon isegi oodatust kiiremas tempos, samas kui euroala majanduskasv kängub. Selle elavdamiseks näib intressimäärade langetamine ainumõeldav,“ hindab Nestor.

Laiemas pildis näeb Nestor, et intressimäärade langusel on positiivne mõju nii tarbijakindlusele kui ettevõtete investeerimisplaanidele. „Enamuses meie peamistest eksportturgudest, kuid ka Eestis endas, on majandusliku kindlustunde näitajad viimastel kuudel selgelt paranenud,“ ütleb Nestor.

Kaamos Kinnisvara juhi Taimo Mureri sõnul on kinnisvara- ja ehitussektori turu käive viimastel aastatel kukkunud nii äri- kui elukondlikus vaates. „Ärid on ettevaatlikud tuleviku suhtes ja ei tee kolimisotsuseid ennaktempos. Elukondlikus kinnisvaras kaalutakse ostuplaane pikemalt. Kinnisvara arendajaid teevad aktiivset tööd küll uute projektidega aga, oluline on jälgida hoolikalt turu käitumist ja hoida oma portfelli „ladu“ optimaalsena,“ selgitab Murer kinnisvarasektoris toimuvat ja lisab, et mitmed sektori ettevõtted kasutavad praegust aega hoopis selleks, et valmistada ette uusi projekte, taotleda lubasid, et majanduse taastudes oma arendustega kiirelt edasi minna.

Nestori hinnangul on euribori langetamisel, kindlustunde kasvamisel ja kinnisvarasektori valmisolekul ootele pandud projektid kiirelt sahtlist välja võtta oluline mõju ehitussektori käivitumisele. „See võtab mõistagi aega, ent arvestades vahepeal väga madalale langenud ehitusmahte, siis võib tõus kujuneda küllalt jõuliseks,“ märgib Nestor.

Ta lisab, et intressimäärade alanemine, tarbijakindluse kasv ja tugevad tööturunäitajad mõjuvad kinnisvaraturule soodsalt. „2025. aastal võiks ka inimeste huvi uute elamispindade soetamise vastu siiski tõusta,“ ennustab Nestor.

Murer lisab, et elukondliku kinnisvara tõusu saabumiseks peab nõudlus kahekordistuma. „Heal ajal müüdi Tallinnas üle 300 uue korter kuus. Täna oleme kukkunud alla saja. Uue normaalsuse tasakaalupunkt on kusagil vahepeal,“ leiab Murer

Arendajate kampaaniad ja lisapakkumised , mida koduotsijatele pakutakse on kindlasti atraktiivsed. „Koduostu planeerijat julgustab kindlasti ootus, et laenumakse muutub eelseisv aasta lõikes märkimisväärselt soodsamaks ja jätkuvalt boonus, et midagi korterile lisaks juurde pakutakse.“, selgitab Murer.

Tänase olukorra stabiilsuse tagab Mureri hinnangul aga see, et tööjõupuudus ei ole kukkunud ja ettevõtlus näitab kasvumärke. Kindlamas majanduskeskkonnas saavad inimesed julgemalt majandusotsuseid teha.