Delfi Ärilehe intervjuu: Kaamos Energy mitmekordistab päikeseenergia tootmist

02.05.2023

Kaamos Energy mitmekordistab päikeseenergia tootmist

Kaamos Energy tegutseb päikeseenergia valdkonnas ning kasvab kiiresti. Kaamos Energy ja  Combiwood Invest ühisettevõte KC Energy 2022 tootis möödunud aastal  17 GWh elektrienergiat, mis oli plaanitust enam. Ühiettevõtte investeeringute maht oli eelmisel aastal ligi 50 miljonit eurot. Tootmisvõimsus kasvas 50 MW-le, tehes aastaga üle 10-kordse kasvu.Tänavu aasta alguses alustas tootmist neli uut Kaamos Energy päikeseparki koguvõimsusega 12 MW. Aasta jooksul lisandub veel 20 MW tootmisvõimsust. Eesmärk on kahe aastaga jõuda 100 MW tootmisvõimsuseni.

Ajakirjanik Tanel Raigi intervjuu Kaamos Energy juhtkonnaga.

Kõik suuremad taastuvenergia arendajad räägivad praegu meretuuleparkidest või vähemalt maismaatuulikute püstitamisest, miks Kaamos Energy on jäänud päikeseparkide arendamise juurde?

Antsmaa: See oli loogiline koht, kust alustada. Päikeseparki saab arendada kõige kiiremini ja kõige kiiremini rahavoo käima.

Loorits: Oleme teinud läbi märkimisväärse kasvu. Eelmise aastaga suurendasime mahtusid umbes 10 korda. Kasv jätkub ka sellel aastal.

Umbes aasta tagasi valitsusest lahkuma pidanud toonane majandus- ja taristuminister Taavi Aas jõudis enne ameti mahapanemist veel avaldada arvamust, et päikesepaneelid põldudel ei ole soovitav areng. Kui palju on Kaamosel põlluarendusi ja mida arvate suunast, et põldudele ei peaks panema päikesepaneele?

Loorits: Oleme kahe käega poolt, et taastuvenergia ei peaks konkureerima maaga, kus toodame omale või kariloomadele süüa. Oleme teinud koostööd kohalike omavalitsustega, kes ütlevad, kus on neil väheviljakas maa, mida põllumajanduses nagunii ei kasutata. Oleme eelistanud neid maatükke ja väärindanud neid taastuvenergia kasutusele võtuga.

Oleme eksperimenteerinud esimestes parkides ka põllumajanduse ja taastuvenergia ristkasutust. Selle asemel, et teha paneelide all ja vahel hooldusniitmist sisepõlemismootoriga töötavate niiduseadmetega, on meil sõlmitud kokkulepe karjakasvatajatega. Imavere pargis on meil näiteks terve suvise hooaja lambad. Paremat karjakoplit, kui päikesepark, ei saa olla – sul on videovalve, turvateenus ja kindlad aiad, kust ei saa liikuda siss-välja loom ega inimene ilma, et seda ei märkaks. Päikesepargis on rohumaa 80% ulatuses kasutatav karjakasvatuseks. Oleme teinud kaablitele vajalikud metallist viigud, et ei ohustaks loomi ja loomad meie paigaldist ning saame põllumajanduses ja taastuvenergia tootmises kasutada sama maad.

Köögiviljakasvatuses on see natuke teistmoodi, sest seal lendab põlluharimisega kive ja on tolm, kui pead igapäevaselt suurte masinatega paneelide vahel sõitma. Aga arvan, et mingil määral saame ka aianduses ristkasutust suurendada.

Põllumehed võivad teile seega oma karjamaid pakkuda?

Loorits: Nad on seda ka teinud. Meie enda aktisonärid on ka osanikud piimakarja- ja teraviljakasvatusega tegelevates ettevõtetes. Meil on teadmine olemas, kuidas toota taastuvenergiat sünergias põllumajandusega.

Kuidas skeem toimib, maksate põllumehele renti tema maa kasutamise eest?

Loorits: Maksame renti. Või maksame põllumehele vajalike investeeringute tegemiseks raha ostes põllumaa välja. Seejärel teeme rendilepingu, millega meie hoiame opereerimiskulude pealt kokku niitmistasu ja põllumees hoiab kokku, et ei pea rentima maad heina või silo varumiseks.

Linnad on ka päikeseparkide jaoks tühja katusepinda täis. Kõik korteriühistud võiksid endale ise elektrit toota. Miks ei ole läinud lendu mõte, et kortermajade kaustele päikeseparke ehitada?

Antsmaa: See liigub kasvavas tempos. Eelmisel aastal tehti mikrotootjate rekord – pea 50MW tootmist tuli nende arvelt võrku juurde. Selle aasta Elektrilevi statistika näitab, et ollakse jälle rekordkursil. Võib olla kardetakse siiski suurt alginvesteeringut. Peab ootama mitu aastat, kuni raha tagasi tuleb.

Kui 5-kordse paneelmaja katusele panna päikesepaneelid, siis kui suur on investeering korteriühistule?

Antsmaa: Keskmiselt läheb maja katusele 50 kw, ehk investeering on suurusjärgus 40 000 – 50 000 eurot.

Kas sellega kataksid nad oma elektrivajaduse?

Loorits: 100% mitte. Aga kahtlmata vähendab energiakulusid.

Samas viib massiline päikesepaneelide paigaldamine meid ainult selleni, et kevad suvel, kui elekter on niigi odav, on meil ka palju päikeseenergiat, kuid sügis-talvel meil ikka odavat elektrit ei ole?

Loorits: Meie lähenemine on, et sama liitumispunkti taha peaks lisaks päikesepaneelide saama rajada ka tuulikud ja salvestuse. Liitumisressurss, mis on ühele väljaehitatud, peaks olema kasutamisesk 24/7kolmele erinevale tehnoloogiale: tuul, päike ja salvestus. Läbi selle saaksime juhitavat taastuvenergiat ja me ei peaks käivitama niipalju juhitavaid põlevkivijaamu.

Kumab läbi kriitika hiljuti vastuvõetud elektrituruseaduse muudatusele, millega taheti lahti saada fantoomliitujatest ja keelati ära panna ühe liitumise taha erinevaid tehnoloogiaid?

Loorits: Seadusemuudatuses nähti ette, et ühe tehnoloogiaga liitudes peab sellega ka lõpuni jõudma.  Hoolimata, et vahepeal on võib olla mõni tehnoloogia efektiivsemaks muutunud ja majanduslikult mõistlik on läbiviia tehnoloogia muudatus.

Uue tehnoloogiaga liitumine oleks liiga aeganõudev?

Loorits: See tähendab, et alustan liitumisprotsessi otsast peale. Päikesele ehitad ühe liitumise välja, tuulele teise ja akule kolmanda liitumise. Investeering võrku tuleb teha kolmekordselt, kuigi võiks hakkama saada ühe investeeringuga.

Teie arvates ei lahenda seadusemuudatus probleemi, et vabastada võrguressurssi reaalsete tootmiste jaoks?

Loorits: See lahendab kindlasti probleemi, et vähendab liitujate arvu. Aga see ei kiirenda taastuvenergia turule tulekut. Pigem takistab neid, kes on investeeringud juba teinud ja liiguvad edasi kiirendatud tempos.

Kui palju on Kaamos Energyl broneeritud liitumisi, mille taha tootmist veel ehitatud ei ole?

Loorits: Meil ei ole ühtegi liitumist broneeritud seepärast, et broneerida midagi. Meil on kõik projektid arenduses. Arendused on lihtsalt erineva pikkusega tulenevalt liitumispunktide valmimisajast.  Arendus Elektrilevi liitumispunktiga võtab aega umbes 2 aastat, sõltuvalt liitumispunkti väljaehitamise kiirusest. Eleringi liitumised on suuremad, sadades megavattides. Seal võib minna liitumispunkti väljaehitamisega ka 6 aastat. Võiks justkui öelda, et hoiame 6 aastat võrguressurssi kinni. Tegelikult ei hoia. Teeme 6 aasta jooksul investeeringuid elektrivõrku ja vajalikku infrastruktuuri, et kui liitumispunkt on valmis, saaks käivitada elektrienergia tootmise.

Probleem on hoopis, et Eleringi tööd võtavad nii kaua aega?

Loorits: Need tööd on lihtsalt nii mahukad ja ei olegi võimalik ühe aastaga teha.

Kaamos Energy’t mõjutab seadusemuudatus ilmselt tõsiselt. Kui palju peate hakkama kokkuvõttes rohkem liitumiste eest?

Loorits: Meie jaoks läheb taastuvenergia areng kallimaks kümneid miljoneid eurosid. Kallimaks läheb tagatisrahade ulatuses, millede pealt peame hakkama pankadele intresse maksma. Riigi poolt tehti mehhanism, mis aitab pankadel täiendavalt raha teenida. Mis on otsene mõju tuleviku elektrihinnale.

Antsmaa: Suure eesmärgiga oleme nõus, et kui keegi hoiab pahatahtlikult võrgu ressurssi kinni, kus liitumine on välja ehitatud ja ta seda ei kasuta, siis see tulebki ressurss vabastada või küsida selle eest tasu. See muudatus sai aga tehtud liiga suure hooga – vanker läks ühest kraavist teise. Lisanõuded on peal ka nendel, kes tegelikult tahavad liitumispunkti taha taastuvenergia tootmise võimsusi ühendada ja on lihtsalt liitumisprotsessis – on maksunud juba sadu tuhandeid ja miljoneid eurosid osamaksetena, kuid nüüd tulevad veel täiendavad kulud.

Kuidas oleks pidanud probleemi lahendama?

Loorits: Seda oleks saanud lahendada liitumistasu suurusega. Praegu maksad 500 MW, kui ka 100 MW taotluse puhul menetlustasu 2000 eurot. Seejärel saad 6 kuud liitumist kinni hoida. Poole aasta pärast maksad jälle 2000 eurot ja alustad uut liitumist ning hoiad võrgu võimsust kinni. Meie ettepanek oli, et ühekordne tasu oleks suurem, kuni 20 000 eurot.

Antsmaa: Kui probleem on kinnihoitav ressurss, siis oleks pidanud määrama tasud nendele, kellel on liitumine väljaehitatud, kuid ei ole seda kasutusele võtnud. Seadusemuudatusega seda ka tehti, kuid millegipärast tekkis sinna juurde hulk kitsendavaid tingimusi.

Meil on ehitatud palju päikseparke. Kuidas see hakkab mõjutama meie elektrihinda – milline see hakkab olema suvel tänu meie suurele hulgale päikseparkidele?

Loorits: Sellel aastal väga ei mõjutagi elektrihinda. Neid niipalju ka ei ole. Isegi kui meil mingitel tundidel on Eestis tootmine tarbimisest suurem, siis läbi välisühenduste saame ülejäägi eksportida. Tegelikult on Soomes, Lätis ja Leedus aasta vaates energiadefitsiit. Ka suviti, sest jahutuse osakaal kasvab, samuti elektriautode osakaal.

Endine Eesti Energia juht Hando Sutter ütles juba eelmise aasta kevadel, et tänu päikeseenergia buumile tulevad suviti 0 hinnaga päevad. Teie arvate, et ei tule?

Loorits: Pigem arvan, et ei tule. Paljud projektid on täna finantseerimise tõttu takistatud. Vaadates intressimäärasid ja pankade võimekust projekte finantseerida, siis see pigem pidurdab taastuvenergia arengut. Peamiselt just päikeseenergia arengut. Lisaks on hirm, et taastuvenergia hind kukub kolinal. Intressid ja hind on kaks tegurit mis täna taksitavad finantseerimise saamist kohalikelt pankadelt. Samas ei näe me elektridefitsiidile pikaajalist lahendust enne meretuuleparkide tulekut.

Seega tasub inimestel endiselt mõelda päikseparkide kodulahenduste ehitamisele? Pangad on juba öelnud, et kui elektrihind alla läks, kadus kohe ka huvi nende energialaenude vastu.

Loorits: Inimene hakkabki alternatiive otsima, kui rahakotis on valus. Niikaua, kui valus ei ole, siis maksad koduse elektritarbimise pealt iga kuu mõned eurod ja lähed edasi. Praegu on kõrge sulavee tõttu hüdro tase kõrge ja gaasi aktiivselt ei tarbita, sest talv on möödas. Gaasihind hakkab muutuma sõltuvalt mahutite täitumisest järgmiseks talveks. Need tegurid hakkavad siin piirkonnas oluliselt mõjutama elektri hinda.

Inimesed ei tohiks lasta ennast praegusest madalamast hinnast ära petta, vaid peavad mõtlema, et oma elektritootmine on ikkagi väärtuslik investeering?

Loorits: Pikas perspektiivis kindlasti. See investeering on 30 aastaks.

Päiksepaneelide puhul on mulje, et viimased kaks aastat võis rikastuda kõigega, mis päikesega seotud. Millised on Kaamose majandustulemused päikeseenergiaga?

Loorits: Eelmisel aastal olid head, tänu kõrgele elektrihinnale. Kas oleme ühe aastaga rikkaks saanud, siis pigem mitte. Dividendide väljavõtmisest rääkida ei saa, oleme kõik tagasi suunanud taastuvenergia arendusse. Oleme kasvufaasis ettevõte. Raha, mille soodne turuolukord on kätte toonud, panustame tagasi turule.

Kes on päikesejaamade buumis kõige suuremad võitjad?

Loorits: Täna tundub, et võrgu ehitajad. Võrguehituse tegelik maksumus on võrreldes algsete indikatsioonidega 2-4-kordne. Tundub, et võrguehitajad rikastuvad kõige rohkem.

Antsmaa: Võrguehituses tundub defitsiitne olevat. Eleringi hangetel osaleb tihti vaid 1-2 pakkujat ja hind on võrreldes varasemaga mitmekordne.

Hinnatõus on võimalik suure nõudluse tõttu?

Loorits: Nõudlus on suur. Energiaseadmetele ei ole ka tarnekanalid veel taastunud. Takistused on inverterite tarnes, samuti alajaamade komponentide tarnes.

Kas päikseparkide ehitamine läheb suurema hooga edasi või võtab langenud elektri hind, kõrged intressid ja tarneraskused päikeseparkide buumi maha?

Loorits: Pigem eeldan, et järgnevatel aastatel päikeseparkide võrku liitmise hulk väheneb. Vähemalt tempo stabiliseerub. Kodumajapidamistes valmivate päikesejaamade tase on eeldatavalt samasugune. Kui KredExi toetust edasi antakse, siis toetusega oma tarbeks elektrienergiatootmine on tulevikku vaatavalt kahtlemata tasuv investeering. Suuremate kommertslahenduste hulk väheneb. Need peavad olema hästi efektiivsed – iga euro ja eurosent loeb, et pakkuda võimalikult madala hinnaga elektrihinda.

Kui palju eelmisel aastal uut päikeseenergia tootmist võrku jõudis?

Loorits: Aasta tagasi oli päikeseenergia tootmisvõimsusi, umbes 370 MW. Selle aasta alguses oli 510 MW.

Antsmaa: Eelmisel aastal tuli päikeseenergiat juurde suurusjärgus 150 MW. Julgen tänavusel aastal sama numbrit pakkuda – 50 MW tarbijate enda väikelahendusi ja 100 MW kommertslahendusi.

Sellisele nivoole päikeseenergia tootmiste lisandumine järgmisteks aastateks jääbki?

Loorits: Kuna suurte projektide finantseerimine on takistatud, siis see võiks ajas alla tulla. Kokku lisandub aastas umbes 100 MW tootmisvõimsusi. Kui varasemalt päikeseenergia mahud aastaga kordistusid ja seda võis nimetada buumiks, siis nüüd oleme stabiilsele platoole jõudnud.