PILDID JA TEGELIKKUS | 8 olulist nüanssi, mida uusarenduste 3D piltidel jälgida

19.01.2023

Uusarenduste kaunid 3D-pildid võivad mõjuda eksitavalt. Ekspert räägib, kuidas neid vaadata, et mitte petta saada. Müügikuulutustes laiuvad sageli uusarenduste 3D-vaated, mille rohelised oaasid majade vahel rõhutavad tarbijale tulevikuvisiooni, ent millele tegelikkuses vastab esimesel aastal must mullakiht ja vaevu elus püsivad puud. Kehvemal juhul saab piltidel kujutatud uisuplatsiga mängulinnakust reaalsuseks üksnes kiik ja liivakast. 3D pildid on enamasti illustratiivsed ega anna edasi 100% tõde, vaid pigem üldist tunnetust ja emotsiooni. Kaamose turundusjuht Maris Pukk kirjutab, millega arvestada kinnisvarakuulutuste 3D pilte hinnates, et hilisemat pettumist vältida.

Haljastus

3D visualiseerija arvestab kinnisvara arendaja maastikuplaaniga, kuhu on märgitud suuremad puud ja rohealad, kuid kus on rohkesti õhku loominguliseks lähenemiseks, eriti, mis puudutab lillepeenarde või üsnagi populaarseks saanud kogukonnaaedade kujutamist. Nii võib valmis arenduse kõrghaljastus näha fotodel välja hõredam, kui see viie aasta pärast olema saab või vastupidi, puud on suuremad ja jõulisemad, kui seda esimesel aastal veel noore ja vast istutatuna.

„Seetõttu tasub kodu ostes kindlasti tutvuda kinnisvara ümbruses oleva haljastusega ning jälgida, kuidas ehitusprotsessi jooksul aastaajad ümbruskonda mõjutavad,“ soovitas Pukk.

Valgus

Üks raskemini kujutatavaid elemente 3D piltidel on valgus. Viimaste aastate trendid on toonud kirgaste suvepäikesega kujutiste asemele hämaramad õhtuvalgusega pildid. Ühest ja samast vaatest ei ole tavaks teha hommiku-, päeva- ja õhtupilte selleks, et oleks aru saada, kuidas mõjutab valguse liikumine hoonestust erineva nurga alt.

Pukk selgitas, et enamasti valitakse arendust tutvustades 3D pildiks kõige valgusküllasem korter ning päike paigutatakse nurga alla, mis annab sellele kõige parema valguse. Seega ei pruugi konkreetsel korteril ja päikese päris asetusel olla ka otsest seost.

„See on ka põhjus, miks tutvuda maja(de) ilmakaartes paiknemisega ja hinnata, kuidas liigub valgus konkreetse korteri suhtes. Arvestama peaks, et alumise korruse korterites on ülemistest sageli pimedam, sest valgus varjavad puud ja kõrvalhooned,“ rõhutas Kaamose turundusjuht.

Kõrvalhooned

Pukk nentis, et paljud uued hooned rajatakse olemasolevatesse keskkondadesse ja huvilistel on võimalik keskkonnaga tutvuda koha peal piirkonda külastades. „Arendus muudab enamasti senist vaatepilti, aga ei saa kunagi anda täit ülevaadet, milliseks sama tänav või piirkond aastate pärast kujuneb. Seetõttu tasub küsida kinnisvaraarendaja müügiinimestelt infot piirkonna tulevikuplaanide kohta ja tutvuda piirkonna detailplaneeringutega.

Miks on see oluline? Sageli ei lisata 3D piltidele olemasolevaid kõrvalhooneid, rääkimata tulevatest ehitistest. Põhjus on lihtne. Hoonete 3D mudeliks tegemine maksab raha ning tulevaste hoonete puhul puudub arendajal tihtipeale teadmine, millised need olema saavad. Seetõttu neid enamasti piltidel ei kujutata või märgitakse kujutistele anonüümsed „hallid kastid“ ehk hoonete mahud.

Vaated

3D visuaalide suur eesmärk on anda edasi üldmulje ja rõhutada hoone olulisemaid detaile: tekstuure, materjale ja värve. „See, mis toimub majade taustal või ümbruses jääb fotodel enamasti teisejärguliseks. Näiteks valitakse piltidele autod ja inimesed pelgalt selle järgi, et nad sobiksid konkreetsesse asukohta või sulanduksid keskkonda,“ nentis Pukk.

Ta lisas, et sama kehtib ka sisevaadete puhul. Oluline on, mis ruumis endas toimub. Vaated akendest on pigem minimalistlikud ning enamasti paistab vaid taevas ja rohelus. Ka see on põhjus, miks eelistatakse visualiseerida kõrgema korruse kortereid. Milline saab olema aga konkreetse korteri vaade, selgub alles siis, kui maja ja seinad on püsti. Ent ka siis tuleb arvestada, et kõrghaljastus ja piirkonna hoonestus võib muutuda ajas.

Ruumiplaneering

Oluline on mõista, et 3D pilt kujutab ruumi ühest kindlast otsast, mispärast võib jääda petlik mulje ruumi dimensioonidest ja tervikust. Eriti annab see tunda väiksemate ruumide nagu vanni- ja magamistoa puhul.

„Seega ei tasu lasta end ruumilisest muljest eksitada, sest nende eesmärk on ennekõike tutvustada plaatide, põrandate ja kasutatud materjalide kooslust. Enamasti valitakse pildiks 1-2 korterit, millest omakorda tehakse sobivamatest nurkadest tüüpvaated. Tihtipeale osutuvad nendeks kõige avatuma planeeringuga korterid, millega saab edasi anda kõige rohkem infot, kuid mida tegelikult on müügis võib-olla ainult kaks või kolm,“ sõnas Pukk.

Sisustuslahendused

Sageli näevad piltidel kujutatud korterid välja nagu mõnest trendikast disainiajakirjast. Seda lihtsal põhjusel, et kogu sisustuse on kokku pannud sisearhitektid. „Oluline nüanss, mis tihti 3D piltidel ei kajastata, on erinevad pistikupesad, ventilatsiooniseadmed ja karniisid. Seda infot tuleb koguda müügiinimeselt ning originaalplaanidelt ja joonistelt, mitte loota 3D kujutiste peale,“ soovitas Kaamose turundusjuht.

Materjalid ja toonid

3D visuaalid on joonistused ning valgusest ja varjudest võivad tekkida tekstuurid, mis ei pruugi olla päris eluga üks-ühele. Samamoodi mängivad vastavalt valgusele ka värvid. Pinnad võivad tunduda päikese käes kollakamad ja pimedamas tegelikust sinakamad. Nii tuleks eraldi tutvuda siseviimistlusmaterjalidega, kas siis uusarenduse näidiskorteris või arendaja näidiste saalis – oma silm on ikkagi kuningas.

Ja, mis kõige tähtsam. Ära unusta, et kõik 3D pildid on alati illustratiivsed. „Alati tasub arendajalt küsida konkreetse kinnisvara plaane ja jooniseid ning esitada rohkelt küsimusi stiilis: „Kas see puudesalu säilitatakse? Mis siia kõrvale ehitatakse? Kas see hoone jääb alles?““, soovitas Pukk. Ta lisas, et kinnisvaraarendaja viitab 3D piltide illustratiivsusele sel samal põhjusel, et pilt on tehtud konkreetsel hetkel konkreetsete alusmaterjalide peale ega anna edasi 100% lõplikku tõde. Ka ehituse käigus võib toimuda muudatusi, mida hiljem on pildile raske kanda.