Tallinnasse kerkib üha rohkem kõrghooneid, mis kujundavad ümber pealinna siluetti. Kõrghoonete planeerimisel peavad arhitektid arvestama mitmete väljakutsetega, kuna need on igalt poolt nähtavad ning neil justkui puudub esi- ja ka tagafassaad. Oluline on ka kõrghoonete keskkonnasõbralikkus ja liginull- või positiivse energia kriteeriumite täitmine.
„Igasuguse hoone planeerimisel tuleb arvestada ümbritsevat keskkonda ning läbi mõelda, kas maja peab sellesse sulanduma või sellest esile kerkima. Näiteks kõrghooned, mille kõrval on ümbritsevad majad oluliselt madalamad, paistavad automaatselt linnapildis välja, kuid peavad samal ajal sulanduma tänava tasapinnas ümbritsevaga kokku,“ selgitas PIN Arhitektide partner ja arhitekt Jaan Port.
„Tallinna linn on kehtestanud kõrghoonete ehitamiseks piirkonnad, arvestades linna siluetti ja seda kuhu need võiksid arhitektuurselt sobida. Reeglina paiknevad need suuremate liiklussõlmede vahetus läheduses,“ sõnas Kaamos Kinnisvara tegevjuht Priit Uustulnd.
Neid lähtekohti silmas pidades on Tallinna erinevatesse piirkondadesse juba kerkinud või on kerkimas mitmeid kõrghooneid. Üks silmapaistvamaid neist on Veerenni piirkonda planeeritud AVALA ärikvartal, mille esimene 12-korruseline büroohoone valmib juba järgmise aasta sügiseks.
„Avala puhul on oluline, et see oleks kiiresti ja kergesti hoomatav. Mõnes mõttes on tegu maanteearhitektuuriga – sellest sõidetakse iga päev mööda ja esimese pilguga peaks aru saama, millega tegu on – nii on lihtsalt aus,“ lausus Port.
Hoone vorm
PIN Arhitektide partner ja arhitekt Neeme Tiimuse sõnul oli nii arhitektide kui arendaja soov, et Avala oleks pigem skulpturaalne kui klassikaline korrushoone. Suurimaks väljakutseks Avala ärikvartali loomisel on kõrghoone jaoks suhteliselt madal lubatud kõrgus. Seega hooned, mis võiksid olla saledad, mõjuvad oma proportsioonides matsakatena.
„Soovitud sihvaka tulemuse saavutamiseks liigendasime hoone mahu, valisime välispinnaks piisavalt peegeldava klaasi ning katsime mustriga, mis peidab optiliselt ära korruste korrapärase jaotuse ,“ kirjeldas Tiimus.
Tiimuse sõnul ei tasu uute arenduste planeerimisel alahinnata eskiisi olulisust. „Kui selles etapis õiged otsused ära teha ning saavutada hea koostöö arendaja ja arhitekti vahel, siis läheb sealt edasi juba libedalt,“ nentis arhitekt, lisades, et tänu sellele on projekteerimise algusest kolmanda korruse postideni kulunud alla aasta.
„Üldjuhul on selliste suurte projektide kavandamisse kaasatud mitmekülgne ja professionaalne meeskond, koosnedes 50 inimestest, ning kõigil on oma roll ja panus anda. Avala puhul oli PIN Arhitektidest arhitektuurseid ja sisearhitektuurseid lahendusi leidmas kuni 12 inimest,“ kirjeldas Port.
Tulemuseks on väga paindliku ruumistruktuuriga hoone, mis pakub võimsaid vaateid nii linnale, järvele kui ka Tallinna lahele, omades samal ajal suurepärast ühendust erinevate linnaosadega.
Peale kaasaegse keskkonna ja energiasäästlike hoonete pakub kvartal ka kõrgtehnoloogilisi lahendusi, nagu targad liftid ja kahe maja vahel asuvas pargis mobiilne nõupidamisruum. „Innovatsiooni ja uudistoodete lisamine arhitektuursesse plaani muudab meie töö põnevamaks – alati on midagi uut, millega veel kokku pole puutunud ning mis lisab arendusobjektile iseloomu,“ sõnas Port.
Lisandväärtust kogu piirkonnale
Kuna inimeste jaoks on aina olulisem, kus nad elavad ja töötavad, siis üha rohkem pööratakse uut kvartalit või suure mõjuga hoonet planeerides tähelepanu ümbritsevale keskkonnale. Piirkonnas paiknev infrastruktuur ning sealne liiklusskeem on sageli üks peamisi faktoreid, mille järgi endale töö- või elukoht valitakse.
„Kui küsida, kas klassikaline Eesti koduomanik tahaks elada kõrghoones, siis arvaks, et pigem mitte. Seevastu büroomajades hinnatakse kõrgust, mis hoonele väärikust ja avaraid vaateid annavad,“ lisas Kaamos Kinnisvara tegevjuht.
Port tõi esile, et büroohoone arhitektuurse vormi leidmisel on määravaks ikkagi selle asukoht ja kehtivad piirangud. „Näiteks paikneb Avala ärikvartal Tallinna kesklinna vahetus läheduses ning samuti oluliste sõlmpunktide nagu lennujaam ja bussijaam läheduses. Lisaks on kvartalisse lihtne pääseda nii Järvevana teelt Veerenni mahasõidu kaudu kui ka kesklinnast,“ kirjeldas Port, kelle sõnul seadis see arhitektuurse lahenduse väljatöötamisele oma võimalused: üheltpoolt saime jätkata kesklinna siluetiga, teisalt anda kvartalile avarust ja eristuvust, mis täiendaks Veerenni elukeskkonda.
Avala ärikvartal annab kindlasti palju lisandväärtust kogu piirkonnale, muutes selle tervikuna palju atraktiivsemaks. Aastaid seisnud ärimaa kasutusse võtmine ja korrastamine kasvatab kindlasti piirkonna kinnisvara väärtust.
„Põnevaid elemente, millest saavad rõõmu tunda nii büroopindade kasutajad kui ka ümberkaudsed elanikud on kvartalis veelgi, kuid midagi peab ka üllatuseks jääma,“ muigas Port.
