Ärikinnisvara niigi tihedas konkurentsis hakkavad teistest maha jääma sertifitseerimata hooned

25.04.2025

Kaamos Kinnisvara on süsteemselt kaasajastanud oma ärikinnisvara portfelli, mille tulemusel on kõik ettevõtte büroohooned saanu rahvusvahelise keskkonnasertifikaadi BREEAM või LEED. Ettevõtte juhi hinnangul pole tegu üksikute investeeringutega vaid selge märgiga muutuvast praktikast ärikinnisvaraturul.

Kaamose portfellis kannab nüüd LEED Gold taset Avala kvartali büroohoone, BREEAM Very Good taset Tammsaare Ärikeskus ning BREEAM Good taset Endla Ärimaja ja Tatari Ärimaja. Kõik hooned on varustatud ka vastavate tähistustega, mis viitavad keskkonnasertifikaatide täitmisele.

Kaamos Kinnisvara tegevjuht Taimo Murer ütleb, et selliste sertifikaatide saamine ei ole enam maine asi vaid jätkusuutliku äritegevuse eeltingimus. „BREEAM või LEED võis tähendada veel mõni aasta tagasi lisaväärtust. Täna on see sageli minimaalne nõue, et kestlikkuse põhimõtteid järgivad kliendid üldse läbirääkimistelaua taha tuleksid,“ selgitab Murer. Tema sõnul on muutunud ka kohalik ettevõtluskeskkond, kus kliendid küsivad järjest rohkem hoonete energiaklassi, ventilatsioonisüsteemi tüübi või vee- ja jäätmekäitluse lahenduste kohta. „See on aina mõjuvam otsustuskriteerium,“ ütleb Murer.

Sertifitseerimine nõuab hoonetelt tõendatud vastavust mitmes valdkonnas, näiteks hoone energiakasutus, ligipääsetavus, sisekliima jne. Nende omaduste hindamine ja eriti tõstmine tähendab arvestatavaid investeeringuid. Sellegipoolest muutub nende rakendamine järjest vähem valikuliseks.

Turuolukord Tallinnas, kus pakkumine ületab nõudlust, sunnib kinnisvaraomanikke selgemini positsioneerima.

Kaamose hinnangul annab sertifikaat rentnikule kaudse ent mõõdetava kasu. Tõhusam energiakasutus ja sisekliima vähendavad kõrvalkulusid ja parandavad töötajate produktiivsust. Veelgi tähtsamaks on muutumas asjaolu, et paljude ettevõtete enda kestlikkuse strateegiad välistavad sertifitseerimata pindade kasutamise.

Mureri hinnangul on standardite täitmisega alanud pikaajaline suunamuutus Eesti kinnisvaraturul. „Lähiaastatel ei küsita enam, kas hoone on sertifitseeritud. Küsimus saab olema, millise tasemega ja millises ulatuses,“ hindab ta.

 

Tagasi