Kaamos Ehitus tähistab veebruaris oma 15. sünnipäeva ja ehitusektori väljakutseid kommenteerib sel puhul ettevõtte juht Alo Nõmmik.
2020. aasta on ehitussektoris värskendav – rakendusid hoonete energiatõhususe miinimumnõuded ning ühe enam räägitakse energiasäästust, taastuvenergiast ja kliimaneutraalsusest nii kinnisvara arendamisel kui ka ehitamisel. Kuigi tarbimineon püsiv, siis nõudlus vaikselt nõrgeneb, konkurents tugevneb ning ehitusettevõtete arv, kes tegelevad vaid hoonete ehitusega, väheneb sarnaselt üle-eelmise aastaga, kommenteeris sektori uue aastakümne algust Eestis Kaamos Ehituse tegevjuht Alo Nõmmik.
Nõmmiku sõnul toovad lähiaastad sektorisse mitmeid põnevaid trende – fookuses on kindlasti äritegevuse jätkusuutlikkus, sest olukord muutub kiiresti tänu tehnoloogia pidevale arengule, tuleb otsida ja leida uusi ideid ning enda igapäevasesse äritegevusse järjest ka integreerida.
„Elamuehituses liigutakse vaikselt aga kindlalt passiivmajade ja moodulehituse ajajärku ning järjest julgemini võetakse kasutusele energiat tootvaid ehitusmaterjale, mis aitavad paremini täita energiasäästu ja -tõhususe eesmärke,“ nentis Nõmmik, lisades, et kogu kinnisvarasektor võidab kindlasti sellest, kui ehituse käigus võetakse kasutusele nutikaid masinaid ja tehnoloogiaid, sest need teevad igapäevast tööd kiiremaks ja soodsamaks.
Ärikinnisvara arendamisel ning ehitusel on liginullenergia kriteeriumite kõrval juba praegu oluline arvestada tulevikutrendidega nagu taastuvenergia kasutamine, energiakulude optimeerimine ja viimine miinimumini, süsihappegaasi heitkoguste vähendamine hoonetes nullini ning uute, innovaatiliste ja parimate soojusjõudlusega materjalide kasutamine, mis muudavad hooned soojapidavamateks ainult murdosa praeguste lahenduste maksumuse eest.
Kõiki neid ehitustrende on rakendatud juba Tallinna kõige uuemas ärikvartalis, mille näol on tegemist läbi aegade suurima investeeringuga Kaamose ajaloos. „Avala ärikvartali kavandamisel, projekteerimisel ja ehitamisel kasutame uudseid lahendusi alates projektijuhtimisest kuni ehitusmaterjalide valikuni. Ehitame välja Tallinna suurima päikesepargi, paigaldame büroohoonetele energiavaiad, kasutame keskkonnasõbralikke materjale nagu valget membraankatusekatet. Ärikvartali projekteerimisel ja ehitamisel arvestame täna sellega, et büroohoonetel oleks tulevikus LEED GOLD sertifikaat ehk keskkonnasõbraliku maja märgis,“ kirjeldas Kaamos Ehitus tegevjuht, nentides, et tänased lahendused on kindlasti lähituleviku baasnormiks.
Energia- ja keskkonnasäästlike lahenduste väljatöötamine ja ehitusobjektidel kasutamine aga sellega Nõmmiku sõnul ei piirdu, sest materjaliteadus areneb aina edasi. „Teras- ja betoonkonstruktsiooni kõrval näeme tulevikus puitkonstruktsioonist lahenduste laiemat kasutuselevõttu, mis annavad uusi ja põnevaid võimalusi hoonete ehituses, kuid kõige tähtsam – vähendavad oluliselt hoone mõju keskkonnale,“ tõi Nõmmik esile.
2020. aastal 15. tegevusaastat tähistava Kaamos Ehituse tegevjuhi sõnul on ehitussektori väljakutseks jätkuvalt tööjõud. „Meie väärtuseks on meie inimesed, nende oskused ja teadmised, et pakkuda tervikteenust alates kinnisvara arendamise ideest kuni valmis ehituse üleandmiseni. Ettevõtte kasvades on meeskonna suurendamine kvalifitseeritud ja kogemusega inimeste näol tõsine ettevõtmine, sest töötamine ehitusobjektil ei ole lihtne ega kerge töö,“ sõnas Nõmmik.
Ta lisas, et teiseks kitsaskohaks ehitussektoris on pigem liiga kiiresti muutuv seadusandlus, mille tootmise mõttest on ehitusinsenerina vahel raske aru saada. Kui aga puuduvad väljakujunenud praktikad, siis on seaduste ja muude eeskirjade tõlgendamisel palju ruumi ning erinevate osapoolte ja huvigruppide vahel sobilike lahenduste ja konsensuse leidmine tunduvalt aeganõudvam.
Kuna Eesti on väike ja konkurents tugev, siis Nõmmiku sõnul on lähiaastatel ehitusettevõtete suurimaks väljakutseks säilitada oma tegevuse kasumlikkus. „Ainult see annab võimaluse areneda ning julguse otsida ja katsetada uusi ärimudeleid ja tehnoloogiaid nii Eestis kui ka väljaspool Eestit,“ sõnas ta.
