Kui Eestis on suurem osa lisanduvatest elamuarendustest A-energiamärgisega, siis on Lätis liikumine jätkusuutlikuma arenduse poole mõnevõrra aeglasem.
„Jätkusuutlikkust ei saa enam pidada nišiks. Tarbija ootab ja nõuab seda enamikes eluvaldkondades, sealhulgas kinnisvaraarenduses,“ leidis Kaamos Kinnisvara juht Taimo Murer. Kuigi kinnisvaraarenduses on roheline ja jätkusuutlik mõõde valitsenud juba kümmekond aasta ja Mureri sõnul Eestis nii öelda juba hügieeninõudeks muutunud, siis pole Lätis sellele veel sedavõrd suurt tähelepanu omistatud.
Kaamos Kinnisvara arendatav MOHO Park on üks vähestest elamuarendus Riias, mille ehituses pööratakse tähelepanu emissiooni vähendamisele. „Kui 2021. aastast alates kehtib ka Lätis A-energiaklassi nõue uutele eluhoonetele, siis päiksepargi lahendus hoone katusel on sealsel turul võrdlemisi unikaalne. See tähendab, et laendused mis Eestis on saamas tavapraktikaks on täna heaks eeskujuks ka naabritele,“ kinnitas Murer.
Mureri sõnul moodustab eluasemete kasutamine ja nende ehitamine täna umbes poole kogu maailma looduslike ressursside kasutamisest ning umbes 40% kogu energiatarbimisest. Vaid rohelisema kinnisvaraarendusega saab vähendada sektori süsiniku jalajälge ja ehitada säästlikumaid elamispindu.
Ta lisas, et energiatõhususe eesmärki tuleb arvesse võtta juba ehituse planeerimisel, alates krundi valimisest, maja krundile planeerimisest ning arhitektuurilise lahenduse kavandamisest, sealt edasi tuleb juba materjalivalik ja tehnoloogilised lahendused. Nii on säästlike ülalpidamiskuludega maja ehitamine tunduvalt lihtsam.
Kinnisvaraarenduse tulevik
Kuidas aga arendada kinnisvara nii, et tagatud oleks selle jätkusuutlikkus nii ehitamise ajal kui ka pärast selle valmimist?
Jätkusuutlikkus kinnisvaraarenduses hõlmab Mureri sõnul keskkonnasõbralike projekteerimistehnikate, materjalide ja tehnoloogiate kaasamist. Selle asemel, et kasutada materjale, mis suurendavad arenduse süsiniku jalajälge, on säästva kinnisvaraarenduse eesmärk vähendada ehitatava hoone mõju keskkonnale, alates kasutatud materjalidest kuni igapäevatoiminguteni. Seega säästev arendamine ei seisne Mureri sõnul vaid madala keskkonna mõjuga ehitamises, aga ka hoone eluea ja ühtlasi inimeste eluolu parandamises.
Riia MOHO Pargi arenduse näitel toob Murer välja, et jätkusuutliku hoone ehitamisel peab kasutama pikaealisi ja madala toksilisusega materjale. Kasutusel on kaasaegsed, kulutusi vähendavad arhitektuurilahendused ja päikesevalguse võimalused. „Uued ringmajanduse lahendused ja taastuvenergiavõimaluste, nagu päikeseenergia kasutamine hoiab kütte ja muud kommunaalkulud madalad,“ lisas Murer.
Jätkusuutliku uusarenduse juurde kuuluvad Mureri sõnul seega:
